Hiiu meri ootab energeetikuid

Tuuleenergeetikafirma Nelja Energia ja Hiiu valla võimud põrkasid Hiiumaa meretuulepargi arendamisel vastasleeri otsa. Mitte ei tahaks uskuda, et nad on üksteisele pöördumatult vastunäidustatud. Hoia ikka mõistus ees, ütleb hiidlane.

Päevast, mil võeti üles mõte rajada Hiiumaa meretuulepark, on nüüd möödas üle kümne aasta. Sealhulgas sõlmisid asja peasosalised Nelja Energia, selle asutatud arendusettevõte Hiiumaa Offshore Tuulepark OÜ ja Hiiu vallavalitsus ühiste kavatsuste kokkuleppe.

“Lepe on poolte hea tahte väljendus. Sellist ei nõua nendelt ükski Eestis kehtiv seadus ega muu normatiivdokument. Protokoll on avalik ja ei ole koormatud konfidentsiaalsuskohustustega. Pooled teevad koostööd tuuleenergia kui piiramatu, taastuva, tasuta, loodusesõbraliku ja kütusevaba energiaallika laialdaseks kasutamiseks elektrienergia tootmisel,” ütleb Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen.

Anti sisse asjakohased taotlused ja telliti vajalikud uuringud. Eesmärgiks seati võimalikult võimas meretuulepark, mis avaldab ümbritsevale võimalikult vähe kahjulikku mõju. Pargi nimivõimsuseks kavandati 700-1100 megavatti. Milliseid ja kui palju selles tuulejõujaamu tööle hakkab, pidi selguma hiljem, oletatavasti 100-160. Sõltub sellest, milliseid tellimise ajal saada on ja kas need sobivad.

Meretuulepark ehitatakse saare rennajoonest vähemalt 12 kilomeetri kaugusele. Nagu rahvusvahelised meretuuleparkide kogemused näitavad, aktsepteerib üldsus neid siis, kui nad paiknevad kümmekonna kilomeetri kaugusel. Sealt paistavad nad randa pisikestena ning reeglina ei häiri.

Hiiumaal viidi visualiseering läbi kaheksast kohast - Sääre ninast Ristnani.

Põhjalik keskkonnamõjude uuring

Kui alguses oli Nelja Energial plaanis rajada Hiiumaa meretuulepark kolmele madalikule: Neupokojevile (Kuivalõuka kuivale), Apollole ja Vinkovile ning neid ümbritsevatele lähimadalatele, siis hiljem Neupokojevist loobuti. Osale Apollost planeeritakse looduskaiseala. Vinkovit veel kaalutakse.

Skepast & Puhkim OÜ keskkonnamõjude hindamise juhtivekaspert Hendrik Puhkim ütleb, et muutused olid tingitud uuringute tulemustest ja vahepeal kehtestatud Hiiumaa mereala maakonnaplaneeringust. “Selle koostamise käigus viidi läbi ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine.

Igal meretuulepargil on ümbritsevale kahtlemata teatud mõju. See võib ilmneda ehitustööde käigus või/ja ekspluateerimisel. Olla negatiivne või positiivne.

Hiiumaal tehtud uuringute eesmärk oli teada saada nende mõjude suurus koos vältimise või leevendamise võimalustega.

Uuringutest võtsid osa mitme Eesti ülikooli teadlased. Selgusid kalastikule, merepõhja loomastikule, heljumile, limustikule, vee kvaliteedile ja lainetele avalduvad mõjud. Modelleeriti vibratsiooni ja müra, madalsageduslikku ja infraheli.

Leiti muu hulgas, et meretuulepargi otsene mõju rannapüügile praktiliselt puudub, sealsetele traditsioonilistele rannapüügialadele lisapiiranguid ei kehtestata. Traalpüük on aga madalikel nagunii seadusega keelatud. Linde meretuulepark ei sega. Tuulejõujaamu nende rännuteedele ei püstitata.

Tuulejõujaamade poolt tekitatav infraheli on samas suurusjärgus looduslikuga. Inimestele ja loodusele endast ohtu ei kujuta. Müra on väiksemgi kui riiklikud soovitused lubavad.

Meretuulepargi positiivne mõju on osale lugejaskonnast ehk ootamatugi. Näiteks on tõestatud, et tuulejõujaamade betoonvundamentidele tekib mereelustikule uusi elupaiku, mis kasvatavad paikkonna kalastikku ja pakuvad toidulisa lindudele.

“Kokkuvõttes saame öelda, et abinõude rakendamisel on meretuulepargi mõju inimestele ja loodusele minimaalne.

Märgatavad negatiivsed mõjud jäävad ära,” lisab Hendrik Puhkim.

Vastaste murdumatu meel

Alustati suurelt ja julgelt. Näiteks korraldas Eesti Tuulenergia Klaster 2013. aasta oktoobris Hiiumaal Kassaris meie esimese kõrgel tasemel rahvusvahelise meretuuleenergeetika konverentsi. Teemale läheneti laiemalt kui ainult Eesti mätas.

Hiiu maavanem Riho Rahuoja ütles tookord Kassaris, et parim koht merest ja tuulest rääkimiseks ongi keset vett. “Meri ja tuul on läbi aegade olnud hiidlastele olulised partnered.” Ka teised maavanemad on toetanud Hiiumaa meretuulepargi rajamist.

Peagi maavanemad kaovad. Loodetavasti tippjuhid, kes nende asemele maakonda juhtima asuvad, on sama arukad, kui olid maavanemad. Nii, et Hiiumaa meretuulepark ikkagi rajatud saab.

Ent ka meretuulepargi vastased ei ole vähemalt seni omast loobunud. Nad tahavad seda ära hoida. Möödunud aasta 20. juulil esitasid MTÜ Hiiu Tuul, Emmaste vald ja üheksa kodanikku Tallinna Halduskohtule kaebuse palvega tühistada Hiiu maavanema korraldus sama aasta 20. juunist. See mereala planeeriti vastavalt valitsuse 2012. aasta korraldusele “Maakonnaplaneeringute algatamisest Hiiu ja Pärnu maakonnaga piirnevatel merealadel”. Kaebajad väitsid, et maavanemal ei olnud õigust mereala planeerida, sest see ei hõlma maakonna territooriumit. Et on tehtud vigu kooskõlastamistes, kesk- ja kogukonna huvide arvestamistes, tootmisalade määramises jne. Ei olevat majanduslikku ega sotsiaalset põhjendatust. Meretuulepark olevat kavandatud Eesti jaoks liiga võimas. Osa vajalikke toiminguid olevat hoopis tegemata jäetud.

Mullu 25. novembril jättis Tallinna Halduskohus kõik kolm kaebust rahuldamata. Kes kohtuotsusega tahab lähemat tutvust teha, siis olgu lahked - otsus on avalik.

Annaks tööd ja toodangut

Hiiumaa meretuulepark tooks saarele otseselt poolsada uut töökohta, lisaks paarkümmend töökohta kaubanduses, toitlustuses, majutuses jm. Kõrgessaare või Lehtma sadamasse ehitatakse meretuulepargi hooldusbaas. Selle personal ja tuulepargi töötajad õpetatakse välja kohapeal.

Kuna tulevane meretuulepark toodaks sadu kordi rohkem elektrienergiat, kui Hiiumaa ise tarbib, tuleks enamik toodangust suunata mandril paiknevasse põhivõrku. See läheb sinna Kanapeeksi alajaama kaudu või otse. Maakaablite abil, nii et täiendavaid kõrgepingeliine seoses meretuulepargiga ei rajata.

Oluliselt suureneks Hiiumaa varustuskindlus - saar saaks meretuulepargist nii palju elektrienergiat, kui tahab.

Mõne aja pärast saaks hiidlased tasuta elektri. Selleks lastaks nende jaoks müügile meretuulepargi eelisaktsiad, mis teenivad end tasa seitsme aastaga. 15% aastatasuvus on garanteeritud, olgu arendaja sissetulek milline tahes. Võimalikud on ka võlakirjad. Nendega käib arvestus pisut teisiti.

Nelja Energia edendab ka kohalikku elu. Juba ühiste kavatsuste protokolli kirjutati, et arendaja eraldab vähemalt 0,2 protsenti iga müüdud kilovatt-tunni pealt kohalikule elule. Valdade ja Nelja Energia esindajatest moodustatud mittetulundusühingud, kes otsustavad selle raha kasutamise üle, on toetanud huviringides osalemist ja aidanud korraldada kultuuri- ja spordiüritusi.

Arengud mõistagi ei peatu. Juba kaebasid kaebajad asja järgmise astme kohtusse. Omad plaanid on ka Hiiumaa meretuulepargi eest võitlejatel. Tuleb aeg -annan teada.

***

Alustati ehk liiga vara

Vastab Nelja Energia ASi juht Martin Kruus.

Mida ütleb sulle sõnapaar Nelja Energia ja Hiiumaa meretuulepark?

Antud oludes paratamatust. Eesti riik ei ole maismaal Nelja Energiale enam maad eraldanud. Pealegi saab merelt ühe võimsusühiku kohta rohkem toodangut.

Viimastel aastatel ei ole Nelja Energia Eestis enam ühtegi uut tuuleparki ehitanud. Olete kolinud Leetu. Miks?

Nelja Energia koguvõimsus on praegu Eestis 148 ja Leedus 139 megavatti, nii et peaaegu samapalju. Kasutame seal aga uuemaid ja tootlikumaid tuulejõujaamu. Ka on Leedus loodud erasektorile paremad tingimused.

Kas Hiiumaa meretuulepargile juba kulutatud 10 aastat palju ei ole?

Normaalsetes tingimustes oleks 10 aastat meretuulaepargile mõistagi liiast. Alustasime mere-tuuleenergeetikaga ehk liiga vara, asjad ei olnud veel paika loksunud.

***

421 220 eurot on Nelja Energia seitsme aasta jooksul maksnud kohaliku elu edendamiseks viiele omavalitsusele, kus nende tuulepargid asuvad.

***

Artikli autor on Tõnu Talvar ning lugu ilmus Äripäeva väljaandes Tööstus 23.veebruaril 2017. a.