Meretuulepargi fantoomvalud

Loode-Eesti meretuulepargi rajamine on suur ettevõtmine, mis mõistagi vajab laiapõhjalist selgitustööd, mida on ka aastaid tehtud ja tehakse edaspidigi. Kogukonnas alusetute hirmude tekitamine võib küll olla üheks relvaks tuulepargi rajamise vastaste arsenalis, kuid tõde tõuseb ja vale vaob.
Võtame näiteks 17. veebruaril Hiiu Lehes ilmunud Inge Taltsi artikli “Hiidlastele jääb vaid tuulepargi talumise valu”, mis läbivalt ei kajastanud tegelikkust. Ainult kõrge informeeritus aitab ajakirjandusel ja lugejal tabada ära katsed, kui neid üritatakse hirmutada fantoomvaludega.

Sissejuhatuseks lihtne detail - Loode-Eesti meretuulepargi projekti proovitakse sildistada “maailma suurimaks meretuulepargiks”. Olen käinud Põhjameres Helgolandi saare lähistel, kus asub juba praegu meretuulikuid üle 800 MW ulatuses ning kus lihtsalt iga madalik on nimetatud eraldi tuulepargiks. Kuid tegelikult peaks võrdlema ikka apelsine apelsinidega ehk planeeritavaid meretuuleparke planeeritavatega. Ainuüksi Läänemeres on Rootsis arendamisel näiteks 300 tuuliku ja 2100MW võimsusega Södra Midsjöbanken ning Poolas 900 MW võimsusega Baltica 1, 1500MW võimsusega Baltica 2 ja 1045MW võimsusega Baltica 3 meretuulepark Taanis võitis hiljuti Rootsi energiatootja Vattenfall õigused ehitada 600 MW Kriegers Flaki meretuulepark. Sarnaseid “maailma suurimaid meretuuleparke” leiab aga veelgi rohkem Põhjameres. Kuid ka maailma suurimaks olemine ei tähendaks ilmtingimata probleeme ja valusid.

Hiiumaa elektrivarustus paraneb

Hiiu vald on sõlminud tuulepargi arendajaga ühiste kavatsuste protokolli (ÜKP), mille põhj al koostatud koostöölepingu mustand on praegu vallavolikogus arutlusel. Protokollis on kokku lepitud, et meretuulepargi tulekuga peab paranema Hiiumaa elektriga varustamise kindlus ehk tekkima Hiiumaale täiendav võrguühendus.

Kuigi sellist kohustust ei saa panna riik ega kohalik omavalitsus on Nelja Energia nõustunud hiidlaste sooviga tuua meretuulepargi elektrivõrguga liitmisel Hiiumaale elektrienergia täiendav võrguühendus. See tähendab, et arendaja kulul ehitatakse tuulepargi liitumisel põhivõrguga Hiiumaa elektrivõrguga ühilduval keskpingel ja vajalikul võimsusel liitumine Hiiumaa jaoks. Samuti oleme kokku leppinud, et Hiiumaal kasutatakse ainult maakaabelliine. Tuleb rõhutada, et selline kokkulepe on ka Hiiu vallaga sõlmitud ühiste kavatsuste protokolli baasilt välja töötatud koostööleppes. Seega - elektrivarustuse mitteparanemisega hirmutamine ei põhine faktidel.

Hiiumaale tulevad töökohad

Oma arvamusloos kirjutas tuuleparkide vastane Inge Talts, et Nelja Energia on 2013. aastal lubanud töökohti, mis seotud tuulepargi ehitamise, hoolduse ja remondiga. Arusaamatuks jääb aga tema järeldus, et kuna tuulepargi ehituse ettevalmistus toimub Paldiski sadamas, siis Hiiumaa jääb töökohtadest ilma. Nelja Energia ei ole kunagi lubanud ega planeerinud ehituse baasiks Hiiumaa sadamat, sest selle välistavad nii sadama suurused, sügavused kui ka vajalikud liitumisvõimsused tööstuse rajamiseks. Tõendina on vastav lahendus fikseeritud ka ÜKPs, kus räägitakse hoolduse- ja remondiaegsetest töökohtadest ning ka hooldussadama ja -keskuse rajamisest Hiiumaale.

Olles ise vaatamas käinud nii hooldussadamaid kui ehitussadamaid, olen hiidlastega nõus, et ehitussadam on Hiiumaa jaoks liiga suur ning just see, mida hiidlased ei taha - Hiiumaa tööstussaareks muutumine. Seetõttu näeme ehitust kulgevat pigem sellise sadama kaudu, kus on harjutud nägema laevu, mille pikkus on 70 kuni 200 m. Selline sadam on näiteks Paldiskis.

Kindlasti võib pidada hoolduse ja remondiga seotud töökohti püsivamateks ja pikaajalisemateks ning seega saarele kasulikumaks. Eeltoodud Helgolandi saare näidet kasutades oli nende meretuuleparkide ehitamise jooksul saarel tööl ajutiselt 300-450 inimest. Meretuuleparkide hooldusfaasis on saarel loodud 150 püsivat uut töökohta - neist u 100 otseselt seotud tuulikute hooldusegaja u 50 laevandusega. Kõik nad ööbivad kodudes, hotellides ja elavdavad sellega saare majandust.

Tuulepargi hooldustehnik on praegu üks kõige perspektiivsemaid ameteid energeetikas. Meiega on ühendust võtnud nii Eesti meremehi, kes töötavad juba praegu Euroopa meretuuleparkide hoolduslaevadel, kui ka hooldustehnikuid, kes sooviksid just sellist tööd teha. Samuti on juba noori mehi Hiiumaalt, kes tegelevad tuuleparkide käiduga ja kelle jaoks võib peituda just selles Hiiumaale naasmine. Samuti oleme ÜKPs kokku leppinud, et tuulikute hooldaja väljaõpe toimuks Hiiumaal ning tänu sellele oleme alustanud läbirääkimisi ka Hiiumaa ametikooliga, kus ühe lahendusena võiks tuulikutehnikute koolitamine toimuda. Seega
- töökohtadest ilma jäämisega hirmutamine ei põhine faktidel.

Hiiumaale tuleb suur raha

Sarnaselt teiste omavalitsustega, kus Nelja Energia tuulest elektrit toodab, asutatakse Hiiu meretuulepargi tulekuga mittetulundusühing, mis aitab kaasa kohaliku elu arengule. Oleme viimase seitsme aasta jooksul selliselt toetanud kogukondi Eestis enam kui 420 000 euro eest, mistõttu ei saa kuidagi kahtluse alla panna, et kui oleme midagi lubanud, siis “sulab see kui lumi kevadel”.

Ka väide, et Nelja Energia hakkab otsustama, kes MTÜ raha Hiiumaal jaotab, ei pea paika. Meie senine praktika on, et MTÜ juhatus teeb ettepaneku üldkoosolekule, milliseid projekte toetada ja selliselt on plaanis ka Hiiumaal. Ainult kohalikud saavadki ju teada, mida on kogukonnale vaja ning kes taotlejatest on usaldusväärsed projektide elluviijad. MTÜ juhatuses on ainult valla esindajad, seega ei saa üldkoosoleku lauale üldse jõudagi projekte, mida vald ei toeta. Taaskord - alusetu hirmutamine.

Lõpetuseks. Inge Talts heitis ka ette, et kuigi leping näeb ette kalurite saagi vähenemise korvamist, siis seda ei hakka juhtuma, sest projekti keskkonnamõjude hindamine ei ole tuvastanud, et tuulepargi tulek kujutaks kalastikule ohtu. Kui nii peaks tõesti minema, siis ei ole selles ju midagi kummalist, sest milleks korvata saagi vähenemist olukorras, kui saak ei vähene. Kui aga sellegipoolest hiljem selgub, et kaluritel on tuulikute tõttu saagikus vähenenud, siis on just koostöölepinguga tagatud, et kahju hüvitatakse. Iseenesestmõistetavalt tuleb see kahju tõendada, kuid probleemi pole ja lubadusi pole rikutud. Milleks siis sihilikult eksitada ja hirmutada?

Faktipõhine kriitika ja analüüs on alati oodatud. Tänu sellele on tuulepargi projekt ka oluliselt arenenud ning sobitub praegusel kujul keskkonna ja kogukonnaga juba väga hästi. Kui aga ühel hetkel saavad faktipõhised argumendid otsa, siis ei ole häbiasi seda tunnistada.

Tuuleenergia on üks puhtamatest viisidest, kuidas toota energiat, mida me kõikju vajame. Lisaks faktile, et tuulikud ei emiteeri CO2 ega teisi kahjulikke saasteaineid, on ka kogu elutsüklit (ehk ehitamist, transporti, paigaldamist, töötamist ja lammutamist) arvesse võttes tuulikutel kõige väiksem CO2 emissioon ja energiakasutus võrreldes teiste energiatootmise viisidega.

Pariisi kliimalepe, EL kliimapoliitika ning Eesti väga hea tuuleressurss loob head võimalused nii energeetika keskkonnasõbralikumaks muutmiseks kui ka majanduse edendamiseks, kuid seda mitte ainult Euroopa ja Eesti, vaid ka Hiiumaa kontekstis.

***

Loo autor on Nelja Energia arendusjuht Siim Paist ja see ilmus Hiiu Lehes 28.veebruaril 2017. a.