Rene Tammist: toetustevaba meretuuleenergia veab uut tööstusrevolutsiooni, on aeg see ka Eestis käima lükata

Delfi, Rene Tammist (Eesti Taastuvenergia Koja juht)

13. aprillil üllatas Saksamaa riiklik Bundesnetzagentur avalikkust teatega, et esmakordselt Euroopas rajatakse meretuulepargid ilma toetusteta. Eesti, panustades iganenud põlevkivienergeetikale ja ignoreerides globaalseid megatrende, kaotab konkurentsis.

Tuuleparkide arendaja Dong Energy selgitas toetusteta tuuleparkide tegemise võimalikkust võimsamate tuulikute (13-15MW), projektide suuruse ja asukohaga. Lisaeelised tulevad vähenenud hoolduskuludest ning tuulikute pikemast elueast. Lisaks ei sisaldanud vähempakkumine võrgurajamise kulusid. Arvatavasi mängivad olulist rolli ka pikk ja odav raha ja kasvanud kasutustegur. Meretuuleenergia on seega saavutanud roheenergeetikute poolt igatsetud võrgupariteedi. Seda erakordselt madalate elektrienergia börsihindade juures.
Ideaalne torm?

Energeetikas toimub ideaalne torm

Energeetikas hetkel toimuvat võib kirjeldada nn ideaalse tormina, kus erinevad asjaolud langevad kokku, luues ideaalsed tingimused taastuvenergia arenguks. Seda kannustavad taastuvenergia tehnoloogiate pretsedenditu hinnalangus, traditsioonilise elektritootmisekeskkonnaprobleemid, mis iseäranis riike nagu Hiina või India on sundinud alternatiive otsima, 2015. aasta lõpus sõlmitud üleilmne kliimalepe, mille raames 90% riikidest lubas heitmete vähendamisega tegeleda just taastuvenergia abil ja taastuvenergia lahenduste parem valmisolek energiasüsteemis toimuvatele muutustega kohaneda.

Tehnoloogia areng on parandanud nii päikesepaneelide kui ka tuulikute tootlikkust, mis lubab paari aasta taguse ajaga võrreldes näiteks uutel moodsatel tuulikutel toota elektrit isegi kuni poole võrra rohkem. Seda ka Eestis. Hiljutised tuule- ning päikeseenergia vähempakkumised üle maailma on võidetud hindadega, mis on odavamad kui ükskõik millisest teisest uuest elektrijaamast toodetud energia.

Fossiilenergia entusiastidest riigitegelastel nagu Donald Trumpil, ei ole võimalik neid muutusi enam tagasi pöörata ja ignoreerida. Kivisöest elektritootmine, mis küttis tööstusrevolutsiooni, on jõudmas lõpule. 2014 a. oli esimene aasta 21. sajandil, mil kivisöe tarbimine vähenes – 0,9%, 2015-2016 aastatel on see trend ainult hoogu saanud. Kui veel mõne aasta eest nähti Indias uut ja suurt kivisöe tarbijat, siis nüüdseks on sealne päikeseelekter kivisöest suurusjärgu võrra odavam. India on juba teatanud ulatuslikust kivisöe projektide külmutamisest.

2016. aastal püsisid CO2 heitmed globaalselt samal tasemel eelmise aastaga, ehkki majandus kasvas 3,1%. Eelkõige panustasid vähenemisse kivisöe vähenenud kasutamisest toimunud muutused EL-s ja USAs.

Tehnoloogias toimuvad muutused ei jäta puudutamata ka meie kodumaist, põlevkivi keskset energeetikat. On groteskne, et olukorras kus OECD hiljutine raport „Keskkonnatoime ülevaated: Eesti“ tõdeb, et Eesti majandus on OECD riikidest kõige süsinikumahukam, kavandavad riigikogus menetluses olevad riiklikud arengukavad endiselt põlevkivist õlitootmise mitmekordistamist ning jätkamist põlevkivi otsepõletamisega elektrijaamades.

Riikliku põlevkivikeskse soovmõtlemise monumendiks on Auvere elektrijaam, millega lisandub riiklikult subsideeritud 300 megavatti uut põlevkivienergia tootmisvõimsust, olukorras kus Saksamaa, uue, taastuvenergial põhineva tööstusrevolutsiooni eestvedaja, teatab subsiidiumiteta meretuuleenergia ajastu saabumisest. Võrreldes Põhjamerega, kuhu Saksamaale kavandatavad tuulepargid rajatakse, on meie kodune Läänemeri tuuleenergiatootmise sõbralikum – tuuleolud on analoogsed, ent meri madalam ja rahulikum. Eestis on tänaseks kaks merealade planeeringut kehtestatud ja leitud head alad meretuuleenergiatootmiseks. Alustamisega viivitades jätame Eesti tööstusettevõtted ilma võimalusest selles valdkonnas kaasa lüüa ja Eesti majandusele lisandväärtust tekitada.

Taastuvenergia Koda koos paljude erialaseltside, teadlaste ja ekspertidega avaldas mõne kuu eest plaani, kuidas üleminek taastuvenergiale elektri- ja soojusmajanduses teostada. See on tehniliselt teostatav, majanduslikult otstarbekas ja lubab Eestil kasutada ära oma geograafilist eripära ning ressursipotentsiaali ning selle kasutamise kuluefektiivsust.

Me ei alusta tühjalt kohalt

Me ei alusta sugugi tühjalt kohalt. Alates 2007. aastast on sõltumatud energiatootjad elektritootmisse taastuvatest allikatest Eestis investeerinud enam kui 800 miljonit eurot. Taastuvenergiaga seotud töökohad moodustavad OECD andmetel juba 0.7% riigi tööhõivest (põlevkivi 1,5%).

Üleminek taastuvenergiale toob kaasa mitmed positiivsed sotsiaalmajanduslikud muutused nagu madalamad energiahinnad, keskkonnasääst ning parem elukeskkond ja selle tulemusena kasvaks riigi sisemajanduse kogutoodang keskmiselt 2,2% aastas. See plaan on konkreetne võimalus panna alus majanduse uuele kasvumootorile ning tutvustada Eestit taastuvenergiakompetentsikeskusena. See plaan omakorda mõjuks atraktiivsena gigatehasele uut asukohta otsivale Teslale või 100%-list taastuvenergia joont hoidvatele tehnoloogiahiidude serveriparkidele.
Vajalikud investeeringud tuleksid suures osas heitmekaubanduse tuludest ja taastuvenergiakaubanduse tuludest. Puuduoleva osa kataks erakapital tarbijat koormamata. Vajalik on riigipoolne ambitsioonikas siht, riigi ning ettevõtjate partnerlus ka selleks, et koos kohaliku taastuvenergia tootmisega annaks uus lähenemine võimaluse ka vast-tärganud kodumaise taastuvenergia tehnoloogiaarenduse hoogustamisele.