Kuidas garanteeritakse tuulikute lammutamine?

Nelja Energia planeerib Hiiumaa rannikule üht maailma suurimat meretuuleparki, mis pole aga igavene. Ivar Soopan Maalehest uuris, mis tuugenitest saab, kui nende aeg on ümber.

Keskkonnaministeerium avalikustas eelmisel nädalal Loode-Eesti meretuulepargikeskkonnamõju hindamise aruande. Hiiumaa rannikule planeeritava tuulepargi arendaja aktsiaselts Nelja Energia teatas, et kokkuvõttes ei leitud ühtegi olulist negatiivset mõju, mis leevendusmeetmete kasutuselevõtul keskkonda märkimisväärselt mõjutaks.

Hiiumaal on meretuulepargil nii pooldajaid kui ka vastaseid. Vastaste üks paljudest muredest on, mis saab tuulepargist siis, kui seda enam ei vajata, kui arendaja on läinud pankrotti või kui hoonestusluba ei pikendata. Kõik need variandid on võimalikud.

100–160 tuugeniga tuulepark tuleb Hiiumaa rannikust umbes 12 km kaugusele. Pargi vastased pole rahul, et kaldalt vaadates tekivad silmapiirile betoonmastid, mille kõrgus on 100–105 meetrit ja mille rootorite diameeter 130–164 meetrit. 12 km kauguselt paistavad tuulikud küll pisikeste tikupeadena, aga protestijad peavad neid puutumatu looduse poolest tuntud saare ligidusse sobimatuks.

Tuulepargid pole igavesed ning seepärast on tuulepargi vajaduses kahtlevad hiidlased veebifoorumites tõstatanud küsimuse, kas saab ikka kindel olla, et arendaja vastutab ka tuulikute likvideerimise eest, kui see peaks aastakümnete pärast päevakorda tekkima.

Kes koristab?

“Kui see tuugenite mets on oma aja ära elanud ja enam rentaabel ei ole, siis kes selle sodi koristab?” küsis hiidlaste Facebooki-foorumis Kuido Tõnurist. “Võimalik, et see müüakse. Kas siis uuel omanikul on ka mingi kohustus hiidlaste ees, nagu praegu suure suuga lubatakse mingeid eelisaktsiaid ja jumal teab mida veel. Ja ikkagi – kes selle sodi koristab?”

Tehnilise järelevalve ameti ehitusosakonna juhataja Ahto Tuuling ütles Maalehele, et Nelja Energiale antava hoonestusloa puhul on tegu tähtajalise õigusega avaliku veekogu ehk riigi maa koormamiseks ehitistega.

“Veeseaduse kohaselt on hoonestusloa omaja kohustatud hoonestusloa kehtivuse lõppemisel hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise avalikust veekogust eemaldama, kui hoonestusloa tingimustes ei ole määratud teisiti,” ütles Tuuling. “Kui ehitist määratud tähtpäevaks ei eemaldata, korraldab tehnilise järelevalve amet ehitise avalikust veekogust eemaldamise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Vastav tingimus kirjutatakse sisse ka hoonestusloa andmise otsusesse.”

Tuulikute projekteeritud eluiga on umbes 20 aastat. Nelja Energia tütarettevõttele Hiiumaa Offshore Tuulepark OÜ antava hoonestusloa kehtivus on kuni 50 aastat. Hoonestusluba võidakse pikendada, aga kui seda ei tehta, tuleb tuulepargi omanikul tuugenid merest demonteerida.

Keskkonnamõju hindamise aruandes märgitakse, et vajadusel on võimalik tuulikud koos vundamentidega täies ulatuses merepõhjast eemaldada.

15 miljonit eurot

Aktsiaseltsi Nelja Energia juhatuse esimees Martin Kruus ütles, et veeseadus määrab ära nii tuuliku paigaldamise kui ka eemaldamise.

“Paigaldamiseks tuleb esmalt taotleda hoonestusluba, mille kehtivusaeg on kuni 50 aastat ja kus sätestatakse ka tuulikute eemaldamisega seotud tingimused,” selgitas ta. “See tähendab, et pärast hoonestusloa kehtivuse lõppemist peab hoonestusloa omaja vastavalt veeseadusele tuulikud veekogust eemaldama, kui just hoonestusloa tingimustes ei ole määratud teisiti. Teisisõnu – oleme arvestanud kohustusega tuulikud hoonestusloa lõppemisel merest eemaldada.”

Kruus märkis, et nn lammutamise fond tekib riigil juba hoonestusloa kehtivuse esimesel aastal. Hoonestusluba on tasuline ja meretuulepargi omanik peab riigile maksma iga-aastast tasu.

“Loode-Eesti meretuulepargi eest igal aastal riigile tasutav hoonestustasu summa on ligikaudu 15 miljonit eurot,” ütles Kruus. “Et meie meretuulepargis tulevad kasutusele gravitatsioonvundamendid*, siis on neid lihtne täielikult eemaldada ja umbes saja tuuliku eemaldamine koos vundamentidega maksab samuti 15 miljonit eurot. Seega võib väita, et kui tuulepargi omanik on tasunud esimese aasta hoonestustasu, on riigil fond lammutamiseks olemas. See ei tähenda loomulikult seda, et hiljem ei nõutaks sunnirahana lammutamiseks kulutatud summat tuulepargi omanikult välja.”

Meretuulepargi investeeringu suurus on 1,7–2,5 miljardit eurot, seega moodustab tuulepargi lammutamine alla ühe protsendi investeeringutest.

* Gravitatsioonvundament koosneb mere põhja asetatud monoliitplaadist ning koonusjast pealispinnast, mis pärast paigaldamist täidetakse liivaga.

***

Artikli autor on Ivar Soopan ja see ilmus Maalehes 23.veebruaril 2017. aastal