Lühiküsimused - vastused sotsiaalmeediast

K: Miks on KMH lisad "Madalsageduslik müra ja infraheli uuring" ja "Hiiumaa meretuuleparkide visualiseeringud" saadaval ainult inglise keeles?

4E: Juhul, kui keskkonnamõjude hindamises kasutatakse väliseksperte, siis on tava, et uuringud lisatakse originaal keeles, et ei läheks kaduma eksperdi poolt väljatoodud informatsioon. Tihti on uuringus kasutatud igal eksperdi sõnal oma täpne roll. Aga juhtiv ekspert on KMH aruande seotud peatükis antud uuringud tõlkinud. KMH aruande peatükis 5.11.2 „Infraheli ja madalsageduslik müra“ on infraheli uuringu tõlge eesti keelde ning KMH aruande peatükis 5.12.5. "Visuaalne mõju" (algusega lk 237) leiab visualiseeringu teksti tõlke.

K: Esmapilgul ei leidnud KMHst tuuleparkide ühendamist läbi Hiiumaa. Samas seda on lubatud just KMHs käsitleda ja avalikustada. Kes aitab leida?

4E: Koos KMH-ga on avalikustatud ka uuring "Loode-Eesti avamere tuulepargi liitumine põhivõrguga", kus on analüüsitud tuulepargi erinavaid tehnilisi aspekte liitumiseks põhivõrguga. Erinevatest elektrivõrguga liitumise stsenaariumitest on täna laual kaks: Hiiumaa kaudu maakaablitega või otse mandrile. Viimase puhul rajatakse spetsiaalne toiteliin merealajaamast Hiiumaa jaotusvõrgu liitumispunktini, et Hiiumaale tekiks ringtoide. Täpsemalt ja link uuringule on leitav siin:
http://hiiumeretuulepark.ee/projekt/elektrivorguga-liitumine

Eestis kehtiva seadusandluse kohaselt ei saa elektrivõrguga liitumise ametlikku protsessi enne algatada kui tuulepargi enda planeerimine on lõppenud. Kui praeguse KMH-ga selguvad detailid on paigas, siis saab edasi minna ka võrgu detailse planeerimise ja selle keskkonnamõju hindamisega. Küll aga oleme korduvalt lubanud, et meretuulepargiga kaasnevad liinid hakkavad kulgema maa-aluste kaablitena ning juhul, kui merepark liidetakse otse maismaa võrku, siis aitame kaasa, et Hiiumaaga elektrivarustus paraneb (ehk tekib ringtoide).

K: Kuuldava müra, ehk dB (A) leviku kohta on LISA7-s tehtud leviku kaart, mida inimesed hoomavad, aga infraheli kohta on see vargsi tegemata jäetud ja näidatud levikut ainult kaheteljelisel graafikul.

Madalsagedusliku müra tasemed modelleeriti kokku 12 punktist (vt KMH lk 230, joonis 157), millest 9 punkti paiknesid Hiiumaa ranniku ääres ja 3 punkti ca 5 km kaugusel rannikust. Kuna madalsagedusliku müra soovituslikud tasemed on kehtestatud öisel ajal ja siseruumides, siis saame lähtuda neist. Modelleerimise tulemusel saadud madalsagedusliku müra tasemed hoonetes sees on esitatud joonisel 159 (KMH lk 231) ning sealt nähtub, et kavandatavast tuulepargist emiteeritavad müratasemed erinevates vastuvõtupunktides on madalamad kui kehtiva seadusandluse soovituslike müratasemete väärtused. Soome kogemusest teame, et kahel juhul kolmest annavad reaalsed mõõtmised madalamaid tulemusi, kui müra modelleerimine.

K: Sooviks kuskilt lugeda Teie nägemust tuugenite utiliseerimisfondi loomisest. 
Juhul, kui ettevõte kaob, lõpetab tegevuse, tehnoloogia areneb ja tootmine pole enam rentaabel jne jne põhjustel võib ju see park ühel hetkel seisma jääda. Kas siis on olemas fond, mille kaasabil eemaldatakse merest kogu see tehnoloogiline surnuaed või peab siis kogukond kasutama aastate jooksul nn "taluvusmaksust" laekunud vahendeid, et meri taas puhtaks saada? 

4E: Täname, et selle küsimuse tõstatasite, sellest on tõesti vähe räägitud. Tuulikute paigaldamine merre toimub vastavalt veeseadusele, kus käsitletakse nii meretuulikute paigaldamist kui eemaldamist. Ehituse eel väljastatakse hoonestusluba, kus sätestatakse ka tuulikute eemaldamisega seotud tingimused. See tähendab, et pärast hoonestusloa kehtivuse lõppemist peab hoonestusloa omaja vastavalt Veeseadusele (§22) tuulikud veekogust eemaldama, kui just hoonestusloa tingimustes ei ole määratud teisiti (näiteks võib keskkonnale paremaks osutuda, et vundamendid jäävad merepõhja, misjuhul eemaldatakse ainult tuuliku veepealne osa).

Teisisõnu oleme arvestanud kohustusega tuulikud hoonestusloa lõppemisel merest eemaldada. Kui seda ei tehta, siis korraldab Tehnilise Järelevalve Amet ehitise avalikust veekogust eemaldamise asendustäitmise ja nõuab välja sunniraha seaduses sätestatud korras. Siinjuures on oluline teada, et hoonestusluba on tasuline ja meretuulepargi omanik peab riigile maksma iga-aastast hoonestustasu, mille suurus on sätestatud elektrituruseaduses. Loode-Eesti meretuulepargi eest igal aastal riigile tasutav hoonestustasu summa on ligikaudu 15 miljonit eurot. Et meie meretuulepargis tulevad kasutusele gravitatsioonvundamendid, siis on neid lihtne täielikult eemaldada ja umbes 100 tuuliku eemaldamine koos vundamentidega maksab samuti 15 miljonit eurot. Seega võib väita, et kui tuulepargi omanik on tasunud esimese aasta hoonestustasu on riigil fond lammutamiseks olemas. See ei tähenda loomulikult seda, et hiljem ei nõutaks sunnirahana lammutamiseks kulutatud summat tuulepargi omanikult välja.

K: Majandusliku poole pealt, mis sai võimalusest Hiiumaa elanikel tuulepargi osakuid soetada? Kui peab jagama maad ja merd ning riske, kuidas ja millistel tingimustel jagatakse kasumit?  Mis on osakaal eelisaktsiate ja võlakirjade vahel?


4E: Hiiu vald ja Nelja Energia on tõesti kokku leppinud, et hiidlastel on võimalus omandada tuulepargi eelisaktsiaid ja/või võlakirju. Teema on kirjas nii ühiste kavatsuste protokollis kui ka hetkel volikogus arutlusel olevas lepingus.
Mõlemad dokumendid on leitavad Hiiu valla leheküljelt, aga lühidalt öeldes:

1. Eelisaktsiate ja võlakirjade emissioonidega on võimalik investeerida hiidlastel kokku 17 000 000 eurot;
2. Võlakirja ja eelisaktsia aastatulusus on 15% väljalaskehinnast;
3. Võlakirja väljalaskehind ja nimiväärtus on 500 eurot;
4. Eelisaktsiate ja/või võlakirjade omandamisel on eelistatud üle kolme aasta valla elanike registris olnud isikud ning vallas tegutsevad energiaühistud.

Hetkel on lepingu eelnõus välja pakutud lahendus, kus emissiooni eel selgitatakse nt küsitluse abil välja valla elanike huvi võlakirjade ja eelisaktsiate märkimise vastu. Lähtuvalt sellest määratakse kindlaks kui suure osa emiteeritavatest väärtpaberitest moodustavad eelisaktsiad ja kui suure osa võlakirjad.

K: Palun veelkord lahti seletada ka Hiiumaa elektrivarustuse parenemine.

4E: Eelnevalt mainitud materjalides on kirjas ka, kuidas tagatakse tuulepargi projektiga Hiiumaa elektrivarustuse paranemine. Tuulepargi arendaja ehitab omal kulul tuulepargi liitumiseks rajatava alajaama juurde võimaluse Hiiumaa elektrivõrguga ühilduval keskpingel ja vajalikul võimsusel liitumiseks, mille tulemusena tekib Hiiumaale elektrienergia ringtoide. Samuti on kokkulepitud, et Hiiumaal kasutatakse ainult maakaabelliine.

K: Ühiste kavatsuste protokoll ei ole siduv. Seega hetkel kehtivat siduvat lepingut ei ole. Teiseks ei ole hiidlased siinkohal õige definitsioon, sest tegemist on Hiiu valla elanike võimalusega. Tuulikud ja nende rajamine või mitterajamine aga puudutavad kõiki Hiiumaa elanikke. Kas Nelja Energia on valmis omalt poolt ühepoolselt laiendama investeerimisvõimalusi sarnaselt kõigile saare elanikele ja tagama seda kirjalikult?

4E: Hetkel on Hiiu valla volikogus ühiste kavatsuste protokolli baasilt koostatud lepingu mustand arutlusel ja kui volikogu leiab, et sellist lepingut on Hiiumaale vaja, siis saame lepingu sõlmida. Et mõne aja pärast jääb Hiiumaale üks vald, siis laieneb see leping kõikidele hiildastele. Me oleme algusest peale soovinud, et see nii oleks, mistõttu sai protokolli kirja, et sellega võivad liituda ka teised Hiiumaa omavalitsused.

K: Tegin natuke lapselikku näpuharjutust. Panin paar päeva tagasi postkasti potsatanud ajalehe vastu akent. Võtsin valge paberi ja... joonistasin meretuuleparkide kontuurid sinna peale. Lõikasin need välja ja sättisin Hiiumaa maismaa kaardile. Jõudsin järeldusele, et kui meil oleks siin saare peal sama palju tuulikuid kui merre planeeritud, siis meil poleks siin ruumi elamiseks. Tuulikud sööks välja terve Hiiumaa rahvastiku. Statistika (http://www.stat.ee/ppe-44780) ütleb, et 2016. aasta alguse seisuga 9348. 

4E: Teie näpuharjutus pani ka meid mõtlema numbritele ja sealt tulenevatele erinevatele võrdlustele. On tõsi, et kui tõmmata välimiste tuulikute ümber mõtteline joon, siis võtab meretuulepark enda alla ligikaudu 200 ruutkilomeetrit. Teades, et Hiiumaa suurus on 989 km2, siis võiks väita, et tuulepargi kogu ala on umbes 1/5 Hiiumaast. Kuna tuulikud aga ei asu nimetatud mereala igal ruutmeetril, vaid teineteisest umbes 1 km kaugusel, siis kui aluseks võtta meretuulikute vundamentide alune pind võtavad need enda alla 0,12 ruutkilomeetrit, mis on 0,012% Hiiumaast.

Kui aga siiski võrrelda Loode-Eesti meretuuleparki kogu Eesti mereala suurusega, siis moodustab see (36500 km2) 0,55% ja Hiiumaaga piirnevast merealast (3786,3 km2) 5,2%. Olgu öeldud, et olemasolevad merekaitsealad (7358 km2) moodustavad kogu merealast 20,16%. Need alad, mis on meretuulikutele valitud pole seda mitte juhuslikult, vaid arvestavad väga paljude asjaoludega. Loode-Eesti meretuulepargi alad paiknevad vastavalt Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringule, seega alade nihutamine planeeringuga ettenähtud aladest välja pole võimalik. Merealade planeeringu leiate: http://hiiu.maavalitsus.ee/hiiu-maakonnaga-piirneva...

K: Kui tihti vajab üks tuugen hooldust? Mitu töölist korraga seda hooldust teostab?Kaua üheks hoolduseks aega kulub?Kas hoolduslaev hakkab paiknema Hiiumaa sadamas?Kuhu Hiiumaal rajatakse hoolduskeskus? Mitu töökohta sinna on kavas?

4E: Elektrituulikute hoolduse võib jagada kaheks - planeeritud ehk rikkeid ennetav hooldus ja planeerimata hooldus ehk remont. Planeeritud hooldus võtab ühe tuuliku kohta aastas umbes 30 tundi. Planeeritud hoolduse puhul on täpselt teada, millised töövahendid ja varuosad tuleb kaasa võtta ja need on hommikuks laeva väljasõiduajaks komplekteeritud ning tuulikute hooldusgraafik arvestab optimaalset laeva trajektoori. Remondiks on arvestatud 10 tundi aastas tuuliku kohta, kuid kuna planeerimata hoolduse puhul pole täpselt teada kaasa võetavate vajalike varuosade, tööriistade jne nimekiri, siis inimtöötunde kulub umbes kolm korda rohkem. Samuti ei saa hoolduslaev valida päevaks kõige optimaalsemat teekonda, seega kulutatakse tavalisest rohkem hooldusmeeste töötunde. Hoolduslaevu on planeeritud kolm, iga laeva kohta on tööl kaks hooldusmeeskonda ja kaks on reservis/puhkusel. Igas hooldusmeeskonnas on kolm hooldustehnikut. Seega on kokku tuulikute hooldusmehi 36 ja nendele lisaks laeva meeskonnad kokku ca 12 inimesega. Rõhutame, et siia ei ole arvestatud igapäevaselt saarel olevat personali hoolduskeskuses (logistikud, tootmisjuhid, operaatorid ning lao- ja administratiivtöötajad) ega ka kaudseid töökohti - abitöölised, majutusasutuste töölised, sadama töötajad jne. Kokku on lepitud, et neid on vähemalt 20. Teiste riikide kogemusele tuginedes tuleb nii otseseid ja kaudseid töökohti aga oluliselt rohkem.

Hoolduskeskus on vastavalt ühiste kavatsuste protokollile kokku lepitud (sarnane sõnastus on ka menetluses olevas koostöölepingus) Hiiu valda, kus paikneb ka hooldussadam. Kõige loogilisem koht hoolduskeskusel on hooldussadama vahetus läheduses. Sadamateks sobivad nii Lehtma kui Kõrgessaare. Helgolandi (Saksamaa) kogemus kinnitab, et ainuüksi saare naabruses paiknevad meretuulepargid koguvõimsusega 871 MW on loonud enam kui 150 püsivat töökohta. Rohkem saab lugeda siit.  

K: Millised on laevad ja nende kütusetarve? Milline on tuuliku terve elutsükli jooksul kulutatud kogu fossilse kütuse (ennekõike nafta) hulk, et üks tuulik saaks sündida, elada ehk töötada ja surres kaduda? 

4E: Hoolduslaevadeks valitakse suure tõenäosusega umbes 18m pikkused monohull tüüpi hoolduslaevad. Kütuse kulu sellistel alustel on umbes 150 l/h kui kiirus on alla 23kn. Seega kolme laeva peale kulutatakse aastas 330000 liitrit diiselkütust, mis on 3,4 GWh. Tuulepargi aastane elektri toodang on 3000-5000 TGWh ehk vahe on 1000 kordne.

Oma eluea jooksul toodab tuulepark 33 korda rohkem energiat on kulutatud tema tootmiseks, hoolduseks ja lammutamiseks. Lisa saab lugeda siit.