Asukoha valik

Vastavalt üleriigilisele planeeringule Eesti 2030+ sobib meretuulikuparkide rajamiseks Eesti läänepoolne rannikumeri. Loode–Eesti meretuulepargi Eestimaa loodeosa valiti võimalikuks tuulepargi asukohaks just sellepärast, et antud piirkonnas on kõige paremad tuuleolud - keskmine tuulekiirus üle 8,5 m/s ja täisvõimsus tunde tuleb tuulikul üle 4000 tunni. Meretuulepargi asukoha esialgsel valikul on arvestatud ka Natura 2000 jt looduskaistealasid, merepõhja sügavust, erinevate radarite asukohti ja muid asjaolusid.


2006. aastal esitas arendaja Keskkonnaministeeriumile vee-erikasutusloa taotluse ja ministeerium algatas keskkonnamõjude hindamise, mille käigus oli võimalik juba täpsemalt meretuulepargile sobivaid asukohti analüüsida.

Meretuulikute jaoks sobivad kohad võivad olla liigirikkad avameremadalikud, mis aga ei tähenda automaatselt, et see on loodust kahjustav. Iga meretuulepargi rajamisel tuleb arvestada keskkonnamõjude hindamisega, mis viiakse läbi Keskkonnaministeeriumi järelvale all. Keskkonnamõjude hindamise mõte on leida sobivad alad, kus oleks tagatud minimaalne keskkonna ja looduse mõjutamine majandustegevusest tingitud tegevusest, antud juhul tuulepargi rajamisest. Samas on tänaseks olemas küllaldaselt tõendeid, kus tuulikute vundamentidele on tekkinud uus elupaik mereelustikule, mis suurendab piirkonna kalarohkust ning võib toidubaasi rikastumise tõttu osadele lindudele ahvatlevana mõjuda. Samuti on leitud, et linnud õpivad tuulikutega koos elama ja vajadusel neid vältima.

Algselt hinnati planeeritava meretuulepargi mõjusid viiel meremadalal- Neupakojevi (Kuivalõuka kuiv), Vinkovi ja tema lähimadalad ning Apollo madalad. Perioodil 2007 – 2010 viidi läbi suur hulk uuringuid:

  • sotsiaal-majanduslike mõjude uuring,
  • meretuulepargi visualiseerinud,
  • põhjasetete uuringud,
  • meteoroloogiline ja hüdroloogiline režiimide uuring,
  • mõjud lokaalsele hüdrodünaamikale ja vee kvaliteedile,
  • hinnang süvendamisel ja ehitamisel tekkiva heljumi levikule,
  • potentsiaalsete keskkonnariskide uuring tuulepargi ehitamisel ja peale seda,
  • merepõhjaelustiku ja –elupaikade inventuur,
  • piirkonna kalastiku uuring,
  • mõjude hindamine Eesti Vabariigi sisejulgeoleku tagamisele jne.

Uuringutesse oli kaasatud kogu Eesti paremik nii Tartu Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist kui ka Eesti Maaülikoolist, samuti teisi hinnatud eksperte erinevatest valdkondadest ja ettevõtetest. 2013 aastal liitus ekspertide grupiga ka Ramboll Eesti AS (praeguse ärinimega SKEPAST&PUHKIM OÜ), kes asus keskkonnamõjude hindamise juhtiveksperdi kohale, tuues endaga kaasa suure kogemustepagasi arendavatest ja juba töötavatest meretuuleparkidest mitmel pool maailma.

Loode-Eesti meretuulepargi areng 2006-2013 aastatel

Et planeerimine on oma olemuselt parimate lahenduste ja kompromisside otsimine, siis on selle protsessi loogiline ja sage tulem, et esialgsed plaanid muutuvad. Kaardil "Loode-Eesti meretuulepargi areng 2006-2013 aastatel" on näha, kuidas meretuulepargi võimalikud asukohad on keskkonnamõjude hindamise käigus muutunud. Näiteks võib tuua Apollo madaliku, kus tuulepark on nihkunud lõuna poole, et välistada negatiivset mõju lindudele. Ühiste arutelude tulemusel Hiiumaa kohaliku kogukonnaga loobuti ka Neupokojevi madalast. Planeeringu 2013 aasta seisuga on tuulikud paigutatud nii, et nad on rannikust vähemalt 12 kilomeetri kaugusel, ei segaks piirivalveradarite tööd ega häiriks ka linde ja kalu. Samas tingib iga asukoha muutus jällegi vajaduse teostada lisauuringuid, seoses eeltooduga teostati aastel 2013-2016 täiendavad lisauuringud muutunud aladel. Samuti on võetud arvesse riigi poolt teostatud Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringut, mille tulemusi ja järeldusi on kajastatud ka Nelja Energia tuulepargi keskkonnamõjude hinnangus.