Ökonoomika

Loode-Eesti meretuuleparki ei plaanita rahastada elektriarvetel kajastuva taastuvenergia tasu, vaid EL direktiivis ettenähtud koostöömehhanismide kaudu. 

Eesti oli esimene Euroopa Liidu liikmesriik, kes täitis 2020. aasta taastuvenergia eesmärgid juba 2011. aastal. Samal ajal on Euroopas rida riike, kes ühel või teisel põhjusel oma taastuvenergia eesmärke aastaks 2020 saavutada ei suuda. Sellisel juhul võimaldab EL direktiiv kasutada paindlikke koostöömehhanisme, ehk osta mõne teise riigi taastuvenergia toodangu statistilist ülejääki, avada oma taastuvenergia toetusskeem teiste riikide taastuvenergia ettevõtetele või arendada teiste riikide ettevõtetega ühiseid projekte. Eesti energiamajanduse arengukava ENMAK 2030+ kohaselt on arvestades Eesti häid tuuletingimusi, biomassi kättesaadavust ning ettevalmistatud projektide mahtu siinsetel taastuvenergiat  arendavatel ettevõtjatel väga head võimalused paindlike koostöö mehhanismide abil taastuvenergia tootmisüksuste arendamiseks. 

Loode-Eesti meretuulepargi prognoositav elektrienergia toodang on sõltuvalt tuulepargi lõplikust võimsusest 3-5 TWh aastas, mis annab käibeks 170 – 250 miljonit eurot aastas. Meretuulepargi kogu investeeringute maht jääb vahemikku 1,7 – 2,5 miljardit eurot, millest poole moodustab tuulik, veerandi vundament ja viimase veerandi elektrivõrguga liitumine.