Keskkonnamõjud

Keskkonnaministeerium on avalikustanud Loode-Eesti rannikumere tuulepargi keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande ning sellega saab tutvuda siin. Et aruanne on mahukas ning selle lisana on väga palju uuringuid, siis toome siin lühiülevaate peamistest teemadest, mis inimestel tavaliselt seoses meretuulepargi rajamisega tekivad.

Kui kaugele tulevad meretuulikud?

Meretuulikute kaugus saab vastavalt nii merealade maakonnaplaneeringule kui ka Nelja Energia plaanidele olema vähemalt 12 km rannikust. Sellisel kaugusel ei ole tuulikupark ka selge ilma korral visuaalselt domineeriv objektide kogum, rääkimata nähtavusest vihmase või uduse ilma tingimustes.

Selleks, et hinnata objektiivset muutust mere- ja maastikupildis, koostati keskkonnamõjude hindamise käigus Põhja-Hiiumaa enimkäidavatest kohtadest visualiseeringud: Ristna põhjaneem (Mungasäär), Kordonisäär (RMK Mägipää puhkekoht), Luidja supluskoht, Ninaotsa poolsaar (RMK puhkekoht), Tahkuna poolsaar („Estonia“ laste mälestusmärk), Tareste laht (RMK Tõrvanina puhkekoht), Kärdla sadam ja Sääre nina (RMK puhkekoht).

Visualiseering Kärdla sadamast

Visualiseeringud teostas rahvusvaheliselt tunnustatud Taani ekspert EMD International A/S, kes võttis aluseks kahte tüüpi tuulikud: a) 158 x V164 Vestas turbiinid 105 m masti kõrgusega ja 164 m tiiviku läbimõõduga; b) 182 x SWT 4- 130 turbiinid 100 m masti kõrguse ja 130 m tiiviku läbimõõduga. Tulemustest selgus, et vaadeldavuse erinevus kahe tuuliku tüübi vahel pole suur. Vaata kõiki visualiseeringuid siit

Kas meretuulikute müra või infraheli võib olla Hiiumaalt kuuldav või tuntav?

Müra hindamisel tuleb arvestada riiklikult kehtestatud taotlustasemetega olemasolevatel elamualadel: 55 dB päeval ja 40 dB öösel. Keskkonnamõjude hindamise käigus teostati kavandatavatele tuuleparkidele müra modelleerimine selgitamaks välja müra levik merel. Modelleerimise tulemusena koostati mürakaardid, millelt on näha müratasemete isojooned. 

Müra modelleerimise tulemusena selgus, et müratase 55 dB levib kõige võimsama tuulikutüübi Vestas V164 7.0 puhul kuni 270 m kaugusele tuulepargist. 40 dB müratase levib tuulepargist ca 1500 m kaugusele. Teiste tuulikutüüpide puhul on kaugused väiksemad. Hiiumaa rannik on tuulepargist ca 12 km kaugusel. Sellest järeldub, et elamualadele ei levi lubatud normtasemetest kõrgemad müratasemed.

KMH üks uuringutest keskendus planeeritava meretuulepargi madalsagedusliku müra ja infraheli hindamisele. See teostati 2016. aastal Ramboll Soome OY poolt, kes modelleerimise tulemusena leidis, et madalsageduslik müra ja infraheli ei ulatu kohalike elanikeni maismaal. Elektrituulikutest põhjustatud infraheli (sagedus <20Hz) jääb allapoole inimese kuulmis- ja tajumisläve ning on samas suurusjärgus looduslike nähtuste poolt tekitatud tasemetega. Sellest tulenevalt kavandatava meretuulepargi poolt tekitatav infraheli ei oma olulist negatiivset mõju inimese tervisele ja heaolule. Ka teadlased on jõudnud järeldusele, et infrahelil ja madalsageduslikul müral ei ole inimeste tervisele mõju tuulikust kaugemal kui ca 300 meetrit.

Vaata lisa videost.

Kuidas mõjutab meretuulepargi tulek linnustikku?

Üks põhjustest miks taastuvenergiat kasutatakse on selle keskkonnasõbralikkus võrreldes teiste energiatootmise viisidega. See tähendab, et tuulepargi mõju keskkonnale on üks väiksematest. Sellegipoolest tuleb aga ka meretuulepargi rajamise juures arvestada, et see ei avaldaks olulist negatiivset mõju, sh ka linnustikule. Kui sellist mõju on oodata, siis tuleb keskkonnamõjude hindamise käigus välja pakkuda vajalikud leevendusmeetmed.

Loode-Eesti meretuulepargi keskkonnamõjude hindamise käigus viidi 2014. a sügisel ning 2015. a talvel, kevadel ja suvel läbi linnustiku uuringud, mille kohaselt võivad rahvusvaheliselt tähtsaks alaks aulidele kvalifitseeruda Apollo ning Hiiu madal, mis on ühed olulisemad veelindude sügisrände- ja talvitusaegsed peatuskohad Põhja-Hiiumaa rannikumerel. Hiiu madalale ei ole Loode-Eesti meretuuleparki kunagi planeeritud ning KMH aruande koostamise käigus on linnustiku eksperdi ettepanekul arendusala ära nihkunud ka planeeritavalt Apollo kaitsealalt.

Apollo madalikult ära nihkumine on kompromiss ja leevendav meede rändlindudele. Selline alternatiiv on esile toodud ka linnustiku uuringus: "tuulepark rajatakse arendusalale, mis koosneb neljast madalast - Apollo madalikust lõunasse jääv ala, Madal 1, Madal 2 ja Vinkovi madal. Sellisel juhul ei hõivata Apollo madalalikku, mis on tähtsaim veelindude peatuskoht Põhja-Hiiumaa rannikumeres. Juhul kui Apollo madalast loobutakse, on tegemist selgelt kompromissiga ja leevendava meetmega."

Vaata lisa videost.

Millist mõju avaldab meretuulepargi tulek majandusele?

Loode-Eesti meretuulepargi 5 olulist mõjurit majandusele:

1.     hoonestustasu summas vähemalt 15,3 miljonit eurot aastas;

2.     Euroopa Liidu taastuvenergia koostöömehhanismide kaudu teenitav taastuvenergia tulu summas 100 miljonit eurot aastas;

3.     taastuvenergia toodang 3 TWh aastas;

4.     kasvuhoonegaaside vähenemine 3 miljonit tonni aastas;

5.     kõrge lisandväärtusega töökohad.

Hiiumaa seisukohalt leidis keskkonnamõjude hindamine, et meretuulepargi mõju saare majandusarengule ja tööhõivele on positiivne. Kavandatava tegevuse realiseerumisel tekib kohapealseid töökohti, mis saavad olla seotud tuulikute transpordiga (nii logistika korraldamine kui elluviimine), tuulikute püstitamise (ehitustööd ja -materjalid nii rannikul kui merel) ja tuulikuparkide hooldusega. Vaata lisa videost

Kõige uuemate KMH uuringutega saab tutvuda siin
Vaata ka korduma kippuvate küsimuste hulgast enim huvipakkuvaid teemasid.